Ilmastikunähtused ja looduskatastroofid Eestis ja mujal maailmas
Kevade saabudes võib ilm olla väga kiiresti väga muutlik. Märkasime märtsikuu saabudes, et kui talvest sai juba peaaegu kevad, tuli tali tagasi. Ühel päeval sadas vahelduvalt nii lund, rahet, kui ka vihma. Meie jaoks tundus see suurepärane aeg võtta luubi alla erinevad ilmastikunähtused Eestis ja ka mujal maailmas.
Esialgu keskendusimegi aastaaegade vaheldumisele ja sellele, millised ilmastikumuutused see endaga kaasa toob.
Pildil on näha aastaaegade pilte (talv, kevad, suvi, sügis) ning ilmastikunähtuste pilte (päike, vihm, vikerkaar, tuul, äike, lumi, härmatis jms)
Lapsed pidid leidma igale aastajale iseloomuliku ilmastikunähtuse. Kogesime, et igal aastaajal esinevad peaaegu samad ilmastikunähtused, erineb vaid temperatuur.
ILMASTIKUNÄHTUSED
Ilmastikunähtusest võtsime vaatluse alla ja keskendusime vikerkaare tekkimisele.
Tegime katse ja proovisime kuvada vikerkaare tuppa. Kõik lapsed teadsid, et vikerkaart õnnestub näha, kui samal ajal paistab päike, kui ka sajab vihma.
Kuidas seda teades, on meil võimalik siis vikerkaart tekitada ka tuppa, kus esmasel pilgul pole meil kumbagi ilmastikunähtust kohe võtta?
Selleks kasutasime järgmiseid töövahendeid: veekannu veega, paberit, lumehelvest värvimängu tekitamiseks, CD plaati, veekausi veega, peeglit ja taskulampi..
Vikerkaare tekitamiseks olid põhikomponentideks valgus, vesi ning klaas või peegel valguse peegeldamiseks/murdmiseks. Kasutasime nii päevavalgust ehk päikest kui ka taskulampi. Tulemused olid hämmastavad ja kohe silmaga nähtavad.
Laste silmad läksid särama :)
Aga kuidas ja miks üldse tekib vihm?
Nagu ka enamasti kõik ilmastikunähtused, saab ka vihm alguse pilvede tekkimisest. Vaatlesime üheskoos lastega, kuidas pilved tekivad ja kuidas vihm sinna sisse saab.
Vesi on maa peal pidevas ringluses. Päike soojendab maapinda ja vett, mille tulemusena tekib kondenseerumine - soe õhk liigub üles, tekivad pilved, mis soojust ja niiskust justkui švammina endasse imavad, kuni muutuvad raskeks, kondensist seal sees saavad piisad ja pilv ei jõua neid enam kinni hoida. Hakkab sadama vihma.
Mis juhtub, kui kuum ja külm õhumass kohtuvad?
Püüdsime üheskoos lastega tekitada vihma sadu purgis. Katse teel tekitasime külmaõhumassi (jää) ja soojaõhumassi (kuum vesi) ning panime need kokku. Ei läinudki kaua mööda, kui taldriku põhjale tekkiski kondens ja purgis hakkas vihma sadama.
AGA KUIDAS ÜLDSE TEKIVAD AASTAAJAD?
Pärast katsetusi tekkis aga lastel mitmeid küsimusi. Nende seas sooviti teada saada, kuidas siis ikkagi tekivad aastaajad?
Tegime lastega koos ühe katse või vaatluse, kuidas Maakera tiirleb ümber Päikese. Saime teada, et üks tiir kestab ühe aasta ehk 365 päeva. Lapsed said teada, et väga oluline roll aastaaegade vaheldumisel on Maa kujuteldaval pöörlemisteljel, mis on kogu aeg ühele poole kaldu. Nii saavad Maa erinevad poolkerad Päikeselt erineva hulga valgust. Kui Maa pöörlemistelg oleks püstine, siis aastaajad ei vahelduks.
LOODUSKATASTROOFID
Edasi vaatlesime looduslike katastroofe, mis tulenevad sellest, et ilmastikunähtustest muutuvad vahel liiga tugevaks ning seetõttu muutuvad sellest tingitud olud inimestele ohtlikuks.
Arutlesime looduskatastroofide üle, tegime katseid ning vastasime järgnevatele küsimustele:
kuidas ja miks looduskatastroofid tekivad?
kas looduskatastroofe esineb ka Eestis?
Kuidas tekib tornaado ehk õhupööris?
Saime kasutada ära juba varasemaid teadmisi, kui vaatlesime pilvede ja vihma tekkimise katset. Nüüd algas täpselt samamoodi, nagu ikka pilvede tekkimisega. Kuid domineerima asusuvad soojad õhumassid, mis lükkavad meile harjumuspärase pilve pikkupidisesse asendisse. Appi tulevad külmemad õhumassid, mille abil tornaado ehk õhupööris muudkui hoogu kogub ja võimsamaks muutub.
Tornaado meisterdamine paberist (spiraalse joone järgmine)
Tornaado purgis
Kuidas tekib maavärin?
Lapsed said teada, et maavärinat on küll Eestis esinenud, kuid väga vähesel määral ning maavärina sagedust on ära fikseeritud, kuid meile tavainimestele polnud see sugugi tuntav ega ohtlik. Maavärinaid esineb rohkem siiski Vaikse ookeani ja Vahemere piirkondades.
Pildil on näha maavärina sageduse mõõtmise katset.
Selleks oli meil vaja suurt veega täidetud kanistrit ja sellele teibiga kinnitatud pliiatsit, paberit, lauda ning lapsi kes liigutaks lauda, tekitades maavärina efekti.
Selleks, et rohkem mõista maavärina tekkimist, valmistas iga laps plastiliinist Maakera tema erinevate kihtidega (sisemine tuum, välimine tuum, vahevöö, maakoor)
Niiviisi on Maakera näha, kui on tehtud läbilõige.
Kuidas tekib orkaan?
Äikesepilved võivad areneda troopiliseks madalrõhkkonnaks ainult merevee ning kindlate atmosfääritingimuste koostoimes. Soojus ja niiskus tõusevad üles äikesepilve, samal ajal vabaneb pilvede moodustumisel soojus. See omakorda soojendab õhku, mis hakkab paisuma. Selle tagajärjel hakkab õhurõhk paisuva õhu all merepinnal langema ning siis tõmmatakse veel enam õhku tsükloni keskme poole, soe õhk kerkib ja saab taas pilvedeks, mille tekkides lisandub tsükloni kujunemisprotsessi veelgi soojust.
Selline tsükkel võib üha uuesti ja uuesti korduda ning orkaan võib saab aina võimsamaks, kuni seda hakkavad pidurdama muud tegurid, näiteks külmem merevesi või energiaallika kadumine, kui orkaan jõuab maismaa kohale.
Kuidas tekib vulkaan?
Palju on vulkaane laamade kokkupõrkealadel, sest vahevöösse laskuva laama serva osalisel
ülessulamisel tekib tulikuum vedel kivimimass – magma. See hakkab suure rõhu tõttu lõhesid
mööda üles tõusma.
Seal, kus magma
maapinnale voolab,
tekivadki vulkaanid.
Maapinnale jõudnud
magmat nimetatakse
laavaks.
Vulkaanipurskel võib
lisaks laavale
kraatrist välja
paiskuda ka tuhapilvi
ja kivimürakaid ehk
vulkaanilisi pomme.
Niisama vahvalt möödusidki meie katsetusi täis nädalad. Lapsed nautisid näitlikustamist ja mõistsid teemat ja põnevaid fakte paremini - tekkisid mitmed seosed, mis kandusid ka teemaarendamisel edasi.
Kasutatud allikad
https://www.youtube.com/watch?v=hTs4IKo9RqI&t=301s
https://www.taskutark.ee/harjuta/vulkaanid-2/
https://www.syg.edu.ee/~peil/kaugope/vulkaanid.pdf
https://www.imelineteadus.ee/uudised/2019/04/26/kuidas-tekivad-aarmuslikud-orkaanid