ROHELINE RÜHM MAAILMA KORISTAMAS

september 22, 2021

ROHELINE RÜHM MAAILMA KORISTAMAS

20. septembril seadis roheline rühm reipalt sammud kodukoha loodusesse, hinges soov maailma rõõmustada, korjates üles väiksemagi prügi, mida silm tänaval või pargis märkab.

(NB! Kogu blogis kirjeldatud tegevuste käigus, mil lapsed puutusid otseselt kokku prügi koristamise või sorteerimisega, olid lastel käes tavalised kindad ja kummikindad nende peal! Selgelt määratleti ära tegevuse eesmärk ja mõte! Prügi pole mänguks! Prügis võib leiduda ohtlikke jäätmeid!)

1, 2, 3 START!

Me ei jõudnud just kuigi kaugele, kui saime juba oma missiooni täitma asuda.

Palju prügi oli peidetud puude või põõsaste alla. Seega nõudis otsimine eriti osavat silma ja kannatlikkust. Paigad, nagu näiteks Toomemäe ümbrus, tundusid meile esmapilgul üpris puhtad, kuid lähemalt vaadeldes ja jalgu lehtede vahel sahistades leidsime kahjuks ikkagi pakendeid, kaitsemaske, suitsukonisid, pudelikorke - palju väikest prügi, mis loomade elule ohtu kujutavad.

Nähes asfaldil märgist "Emajõgi algab siit" peatusime ja arutlesime, mida see tähendab ja miks ta just kanalisatsioonikaevuluugi juures asub. Paljud lapsed polnud sellest kampaaniast kuulnud, kuid üksikud teadsid täpselt, et tegemist on kampaaniaga, mille eesmärk on Eesti jõgede, järvede ja eelkõige Läänemere tervise parandamine ning Eesti elanike keskkonnateadlikkuse tõstmine.

PILT KOOS, PRÜGIKOTTIDEGA

Järgmisel päeval tahtsime kangesti teada, millist prügi keegi leidis. Asusime rühmitama ja võrdlema (õpetaja rühmitas, lapsed arutlesid ja suunasid).

Tekkisid järgmised hulgad:

Kile/plast/pakend
Biojäätmed
Klaas
Metall
Paber
Riie

Selgus, et palju leidus pisiprügi - klaasikilde, suitsukonisid, korke, plasttükke. Samuti nööre, köit ja selliseid esemeid, millesse võivad loomad takerduda või näiteks leidsime ühe pika plekitüki, millesse võib linnuke või loom end lausa vigastada. Üks pealtnäha pisike, kuid tükina arvestades üpris kogukas hulk leidus suitsukonisid.

KAS TEADSID, ET ...

Umbes kuuest triljonist igal aastal suitsetatud sigaretist jõuab 4,5 triljonit sigareti filtrit loodusesse;

Mürkained, mida suitsukoni vette eritab, võivad seal püsida kuni 10 aastat;

Suitsukonid võivad pärssida taimede kasvu;

Loomad ja linnud on valimatud sööjad: see tähendab, et nad ei suuda vahet teha toidul ja plastjäätmetel, sealhulgas suitsukonidel. Suitsukonid võivad nad kas lämmatada või mürgitada erinevate toksiinidega, millest nad ei ole võimelised taastuma;

Üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett;

Suitsukonid lagunevad anaeroobses keskkonnas 1-2 kuuga, 6-9 kuuga mullas, 12 kuuga magevees ja halbades tingimustes võib see kokku võtta 36 kuud. Aga see ei biolagune vaid laguneb väiksemateks kiududeks;

Sigaretid sisaldavad vähemalt 4000 kemikaali, neist umbes 50 on kantserogeensed;

Ühest suitsukonist leostuvad mürgised ained on kaladele surmavad;

Arutlesime ja pakkusime ka, kui kaua ka teiste leitud jäätmete lagunemine looduses aega võtaks. Ja kas üldse mõni asi täielikult laguneks.

Selgus, et kilekott näiteks võib laguneda alles 500-700 aasta pärast;

Ajaleht: 2-4 nädalat või kauem (oleneb materjalist ja keskkonnast);

Õunasüda aga mõned kuud

Lisaks satuvad näiteks plastiku lagunemisel (k.a suitsukonide) meie maamulda ja vette hulganisti erinevaid mikroplaste, mis mõjutavad meie taimede ja loomade elu märgiliselt.

Otsustasime, et tahame veel midagi ära teha ja luua ise üleskutsuv kampaania.

Kaks gruppi, tüdrukud ja poisid asusid looma leitud prügist eesmärgipäraselt pilti, mille jagamisel oma kogukonnas ja kaugemal saaksime inimesi mõtlema panna loomade ja sealjuures ka meie enda tervisele ja tulevikule.

Tüdrukute tiim kujundamas kaheksajalga, kelle elukeskkond on mürgitatud

Poiste tiim kujundamas kala, kelle elukeskkond on mürgitatud

Tulemused

Meie eesmärk ja sõnum:

Autorid: Aino Parmas, Emmi Palge, Madleen Pennarun, Elina Emilie Lind (laste mõtted koondas sõnumiks õpetaja)

Autorid: Egon Mihkelsoo, Alari Tullus, Johann Voldemar Kuntsel, Kaarel Nurk

Eksperiment

Otsustasime teha prügiga eksperimendi ja matsime maa alla igast prügihulgast miskit, et poole aasta pärast reaalselt näha, mis on täiesti lagunenud, mis muutunud ja mis täiesti puutumata.

Kõik rühma lapsed said proovida labidaga töötamise võtet ja nõnda oli üpris kiire ja kerge vaevaga peagi täiesti arvestatav auk prügi matmiseks valmis.