Mänguhommik õues "Vesi, meri ja rannik"

 Kätte on jõudnud veebruarikuu, mida võib nimetada ka sõbrakuuks ning meiegi otsustasime kõigepealt sõpru meeles pidada ja nendega ühiselt mängida laulumängu "Šooder". Seekord ei jaganud me sõbrale mitte pikka paid, vaid paberist südant, mille viimased mängijad said endale mälestuseks jätta.

Peale seda suundusime erinevatesse tegevuskeskustesse...

Kollase rühma keskuses said lapsed vestelda kaladest. Lapsed said teada, et kalad elavad veekogudes. Kõige suurem veekogu on Eestimaal Läänemeri. Osa kalu võib elada nii soolases kui ka magedas vees. Merevesi on soolane, aga jõgede ja järvede vesi on mage. Meres elavad merekalad ja siseveekogudes elavad mageveekalad.  Kalad on kaetud soomustega. Kalade vanust saab määrata kalasoomuste järgi. Kasvades muutuvad kala soomused igal aastal suuremaks. Nii jäävad soomustele aastaringid, mille järgi saab teada kalade vanuse. Kala soomused on nagu u-tähed. Kalad näevad halvasti. Kehva nägemist asendavad ülihea kuulmine ja vee võnkumisi tundev küljejooneelund. Kalad tunnevad hästi ka maitset. Nad tajuvad magusat ja soolast mitusada korda tugevamini kui inimesed. Kalad hingavad lõpustega, nendes on hästi palju veresooni. Kala neelab vett suu kaudu ja välja laseb lõpuste kaudu. Kala magab avatud silmadega, sest tal ei ole laugusid. Eesti vetes on kokku umbes 80 kalaliiki. 

Läänemeres võib kohata Atlandi heeringat ehk räime, mis on meie rahvuskala. Ta võib kasvada kuni 45 cm pikkuseks ja kaaluda üle poole kilogrammi. Heeringa eluiga on 15-18 aastat. Atlandi heeringas on parvekala. Heeringat süüakse soolatult, suitsutatult, konservitult ja marineeritult. 

Otsustasime koos mängida mängu "Heeringas, heeringas, 1,2,3"...

 Esimese mängujuhi valisime liisusalmiga: 

"Jaanuar, veebruar, märts, aprill, meie toas oli krokodill,
 krokodill tegi palju nalja, ajas lapsed toast välja".

Mängus sai palju nalja ja polnudki nii lihtne liikumatult lumehanges seista 😊.

Rohelise rühma keskuses tuli koos õpetaja Dairega meisterdada lumest meritäht. 

Meritähti leidub nii soojades (troopilistes vööndites) kui külmades (polaar) piirkondades. Meritähed on mere selgrootud. Tavaliselt on neil keskketas ja viis kätt. Ülemine pind võib olla sile, teraline, ogaline või kaetud kattuvate plaatidega. Paljud liigid on erksavärvilised punastes või oranžides toonides, osad on sinised, hallid või pruunid. Meritähel on torujalad. Nad elavad umbes 10-30- aastaseks ja kaaluvad 20-800 grammi sõltuvalt liigist. 

Meritähe tegemine vajas planeerimist ja koostööoskust, kuid hea juhendaja abiga valmis meie õue vahva lumest meritäht.

Sinise rühma keskuses oli etendus teemal "Reovesi ja merevee saastumine"- 
lugu liigtarbivatest kruiisilaeval reisijatest ja vanast kütuselekkega kaluripaadist. 
Nimelt on inimtegevuse tagajärjel reostunud vesi puhastamata kujul loodusesse jõudes ohtlik elusolendeile. Seda on vaja koguda ja puhastada ning siis uuesti ringlusesse suunata.

Lugu algas luuletusega "Merelaine sees" mis kirjeldas oja ja jõevee jõudmist merre:

"Oja, oja, ojake on jõe poole teel.
Jõgi, jõgi, jõekene on mere poole teel
Väikse merelaine sees on peidus ojake.
Suure merelaine sees on peidus jõekene."

Mereks oli kandik mänguloomadega ja selle ümbrus mis luuletuse saatel täitus tasapisi vee ja loomadega...

Etenduse käigus tegime pindpinevuse katset piima, vee, toiduvärvide ja nõudepesuvahendiga mille käigus tuli esile erinevat värvi vedeliku segunemine mis lõi huvitavaid mustreid. Õhtul kordasime katset rühmades. Lapsed said teadmisi reovee tekkimisest, selle kogumise ja puhastamise vajalikkusest. 

 Puhas vesi on inimestele ja teistele elusolendeile hädavajalik, seega säästame seda ! 💧💙